See täitsa eesti perekonnanimega saksa-tatari pere leidis mind ka Sizjgurtist üles. Saime tuttavaks nendega aga nii: helistas mees ja tutvustas end nii: olen ajakirjanik, olen sakslane, ma tean, et olete udmurt ja praegu olete Tartus. Küll olin ma ehmatanud, sest tulin Tallinnast Tartusse kaheks päevaks ja mu arust raadios seda ei kulutanud.
Kohtusime. Ajakirjanikke oli siis kolm: mees sakslane, tema abikaasa tatarlanna suure fotoapparaadiga ja nende väike tütar, kes ema selja tagant mind näha püüdis.
Said tuttavaks Saksamaal. Abiellusid. Sakslane võttis endale naise perekonnanimi. Kalimullinid. Tulid aastaks tööle Tallinna. Kuulsa Eurovisiooni õhtud veetsime nendega koos.
Sizjgurtisse tulid nad Jelabuga linnast, Kalimullinite pere vanaisa roolis. Terve pere ei söö liha. Hea, et sain sellest veel Tallinnas perepetše õhtul teada, kostitasime neid oma kasvatatud meloni, maasikate ja vaarikatega.
Nad peavad nyyd olema Kazahstanis, said Saksamaa poolt tööd aastaks. Väike tüdruk oskab saksa keelt, hakkas rääkima aga tatari keelt. Tahaks kohtuda nendega veel.
No comments:
Post a Comment