Teine septembri südame pidu oli siis kui Jürgen Rooste ütles, et tahab veelkord Udmurdimaale sõita.
Ma mõtlesin et ta teeb nalja, aga ta ütles: ei, ma tõesti tahan, ma tõesti tahan!
Wednesday, September 26, 2012
UDMURDI KEEL TlÜs
Selle kohta oli mul südames vaikne päikseline pidu. Udmurdi keele kursus oli kuulutatud nii: Udmurdi keel.
Varem oli see nii: Valikkursus läänemeresoome ja soomeugri keel(t)est.
Ja tuli kolm kuldsat inimest.
Ime - õpivad ka! Ja ütlevad "Veras'kis'ko eston s'amen" :)
Varem oli see nii: Valikkursus läänemeresoome ja soomeugri keel(t)est.
Ja tuli kolm kuldsat inimest.
Ime - õpivad ka! Ja ütlevad "Veras'kis'ko eston s'amen" :)
Kalimullinid
See täitsa eesti perekonnanimega saksa-tatari pere leidis mind ka Sizjgurtist üles. Saime tuttavaks nendega aga nii: helistas mees ja tutvustas end nii: olen ajakirjanik, olen sakslane, ma tean, et olete udmurt ja praegu olete Tartus. Küll olin ma ehmatanud, sest tulin Tallinnast Tartusse kaheks päevaks ja mu arust raadios seda ei kulutanud.
Kohtusime. Ajakirjanikke oli siis kolm: mees sakslane, tema abikaasa tatarlanna suure fotoapparaadiga ja nende väike tütar, kes ema selja tagant mind näha püüdis.
Said tuttavaks Saksamaal. Abiellusid. Sakslane võttis endale naise perekonnanimi. Kalimullinid. Tulid aastaks tööle Tallinna. Kuulsa Eurovisiooni õhtud veetsime nendega koos.
Sizjgurtisse tulid nad Jelabuga linnast, Kalimullinite pere vanaisa roolis. Terve pere ei söö liha. Hea, et sain sellest veel Tallinnas perepetše õhtul teada, kostitasime neid oma kasvatatud meloni, maasikate ja vaarikatega.
Nad peavad nyyd olema Kazahstanis, said Saksamaa poolt tööd aastaks. Väike tüdruk oskab saksa keelt, hakkas rääkima aga tatari keelt. Tahaks kohtuda nendega veel.
Kohtusime. Ajakirjanikke oli siis kolm: mees sakslane, tema abikaasa tatarlanna suure fotoapparaadiga ja nende väike tütar, kes ema selja tagant mind näha püüdis.
Said tuttavaks Saksamaal. Abiellusid. Sakslane võttis endale naise perekonnanimi. Kalimullinid. Tulid aastaks tööle Tallinna. Kuulsa Eurovisiooni õhtud veetsime nendega koos.
Sizjgurtisse tulid nad Jelabuga linnast, Kalimullinite pere vanaisa roolis. Terve pere ei söö liha. Hea, et sain sellest veel Tallinnas perepetše õhtul teada, kostitasime neid oma kasvatatud meloni, maasikate ja vaarikatega.
Nad peavad nyyd olema Kazahstanis, said Saksamaa poolt tööd aastaks. Väike tüdruk oskab saksa keelt, hakkas rääkima aga tatari keelt. Tahaks kohtuda nendega veel.
Suvel
Mõtlesin, et tulevad külla Sizjgurti armastajad, ehk udmurdi filmi arendajad noored. Aga tee tõi Sizjgurtisse hoopis kahte eestlast - nad jõudsid, kui mind veel kodus ei olnud. Õnneks on mul hea ema ja külas elab Valentina, kes korraldas neile kultuuriprogrammi.
Siis olid külas see sama ungari tüdruk, keda ma Tallinna bussijaamast leidsin ja majutasin. Peale seda otsustas ta udmurdi keelt õppima ja tuligi Udmurdimaale udmurdi keele suvekooli. Tuli üheks ööks ka mu juurde külla! Küll oli hea meel teda näha. Ta tõi kaasa imetarga poissi Tšehhist. Ta ka õpis udmurdi keelt ja üsna hästi seda oskas. Mul oli hea meel, et minust on mingi kasu neile kahele kuldsalt kallidele inimestele.
Siis olid külas see sama ungari tüdruk, keda ma Tallinna bussijaamast leidsin ja majutasin. Peale seda otsustas ta udmurdi keelt õppima ja tuligi Udmurdimaale udmurdi keele suvekooli. Tuli üheks ööks ka mu juurde külla! Küll oli hea meel teda näha. Ta tõi kaasa imetarga poissi Tšehhist. Ta ka õpis udmurdi keelt ja üsna hästi seda oskas. Mul oli hea meel, et minust on mingi kasu neile kahele kuldsalt kallidele inimestele.
IFUSCO 2012
Enne suvi veel oli IFUSCO Tartus.
Peale konverentsi udmurdi noortega sõitsime Stockholmi vaatama. Enne keetsin putru Tartust Helsingisse sõitvatele soome üliõpilastele. Leidsin juhuslikult bussijaamast ungarlannat, kes otsis ööbimiskohta Tallinnas. Jätsime teda mu juures ööbima ja käisime kruiisilaevaga Rootsi pealinna. Oli küll lõbus. Mul oli hea meel, et ma saam olla abiks noortele udmurdi üliõpilastele, mõni neist on esimest korda Moskvas, siis esimest korda Eestis, esimest korda laeva peal, esimest korda mere peal, esimest korda Rootsis... Aga kaks korda parem meel, mitte kaks korda parem, aga teistmoodi hea meel oli võta vastu Tallinnas oma korteris üliõpilasi Soomest, pakkuda neile head kohvi ja üllatada raamatukappi suuruse ja pudru maitsega.
Peale konverentsi udmurdi noortega sõitsime Stockholmi vaatama. Enne keetsin putru Tartust Helsingisse sõitvatele soome üliõpilastele. Leidsin juhuslikult bussijaamast ungarlannat, kes otsis ööbimiskohta Tallinnas. Jätsime teda mu juures ööbima ja käisime kruiisilaevaga Rootsi pealinna. Oli küll lõbus. Mul oli hea meel, et ma saam olla abiks noortele udmurdi üliõpilastele, mõni neist on esimest korda Moskvas, siis esimest korda Eestis, esimest korda laeva peal, esimest korda mere peal, esimest korda Rootsis... Aga kaks korda parem meel, mitte kaks korda parem, aga teistmoodi hea meel oli võta vastu Tallinnas oma korteris üliõpilasi Soomest, pakkuda neile head kohvi ja üllatada raamatukappi suuruse ja pudru maitsega.
Suvi 2012
Kõik need Tallinnas olnud külalised - Heade Reade Nina ja Albertina, siis Fenno-Ugria ajakirjanikud - väsitasid mind ära. Ma ei tundnud ennast nende seltsis nii hästi nagu oli see taoliste külalistega varem. Aastatel 2007, 2008, 2009, 2010 olen ma korraldanud oktoobri kirjanduslikud päevi Eestis, kutsusin siia luuletajaid, siis nendega koos ka tõlkijaid, siis panin kokku luuletajaid ja kirjastajaid, siis luuletajaid ja kirjandusteadlasi. Panin neid vaatama Eestis tegutsevaid kirjastajaid, luuletajaid, panin neid ühte hotelli, et nad suhtlesid omavahe - tõlkijad, kirjastajaid, kirjandusteadlasi jms Soomest, Ungarist, Udmurdimaalt, Marimaalt, Komimaalt, Karjalast... Siis oli huvitav. HP toetas mu projekte, aga lõpuks ei saanud ma kuidagi aruannet teha - ma arvan, et mitte sellepärast, et ma ei oska (esimesed projektid olid ju ilma probleemideta). Aga sellest olen ma ka varem kirjutanud, enam ei taha.
Kohtusin nende Fennougria poolt kutsutud ajakirjanikutega, kuulasin nende väsitavat juttu sellest, et kutsutakse ja süüa ei anda jne. Panin neid Vallibaari firmajooki jooma, Helsinki baaris õlut jooma, polnud nendega midagi muud head teha...
Kohtusin nende Fennougria poolt kutsutud ajakirjanikutega, kuulasin nende väsitavat juttu sellest, et kutsutakse ja süüa ei anda jne. Panin neid Vallibaari firmajooki jooma, Helsinki baaris õlut jooma, polnud nendega midagi muud head teha...
Jaanuar 2012
Tänapäevani on Udmurdimaal käinud oma luuletusi esitamas Maarja Kangro ja Mihkel Kaevats aastal 2011, Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Jürgen Rooste aastal 2012. Arvan, et käima peab. Külainimeste jaoks on kohtumine eesti kirjanikutega külaklubis suur sündmus. Linna inimeste jaoks on see järjekordne üritus. Loodan ikka, et ka tulevas jaanuaris keegi tuleb Udmurdimaale, ma korraldan kohtumised külakoolides ja külaklubides, linna raamatukogudes ja ülikoolides.
Peale Maarja Kangro luuleraamatu ilmumist udmurdi keeles, ei tahtnud enam Haridusministeerium võta tasuta ja levitada kooliraamatukogudes neid tasuta antud eesti kirjanduse raamatuid.
Aga ma arvan, et ei peagi neid raamatuid ministeeriumide kaudu levitada. Ma ikka tahan oma suure raamatupoodide ketti Udmurdimaal.
Izhkaris on väga raske mitte ainult udmurdi raamatuid müügilt leida, aga ka korraldada kohtumisi kirjanikutega. Viimasel korral oli nii, et ürituse läbi viimiseks ruumi ei olnud.
Aga ma tunnen, et need kohtumised on vajalikud mitte ainult udmurdi inimestele, vaid ka eesti kirjanikutele. Jaanuari külmad Udmurdimaal on juba omaette suur kogemus. Jürgen on kuldne! ja ütles, et tahab veelkord Udmurdimaale tulla!
Peale Maarja Kangro luuleraamatu ilmumist udmurdi keeles, ei tahtnud enam Haridusministeerium võta tasuta ja levitada kooliraamatukogudes neid tasuta antud eesti kirjanduse raamatuid.
Aga ma arvan, et ei peagi neid raamatuid ministeeriumide kaudu levitada. Ma ikka tahan oma suure raamatupoodide ketti Udmurdimaal.
Izhkaris on väga raske mitte ainult udmurdi raamatuid müügilt leida, aga ka korraldada kohtumisi kirjanikutega. Viimasel korral oli nii, et ürituse läbi viimiseks ruumi ei olnud.
Aga ma tunnen, et need kohtumised on vajalikud mitte ainult udmurdi inimestele, vaid ka eesti kirjanikutele. Jaanuari külmad Udmurdimaal on juba omaette suur kogemus. Jürgen on kuldne! ja ütles, et tahab veelkord Udmurdimaale tulla!
Subscribe to:
Posts (Atom)